Conceptual development in school-aged children: the impact of teaching

http://www.ester.ee/record=b4325921~S1*es

Eessõna

Eesti Haridusteaduste Ajakirja teises erinumbris käsitletakse arengut ja õppimist laias vanusevahemikus alates esimese klassi õpilastest ja lõpetades õpetajakoolituse üliõpilastega. Uurimise all on õpetajate uskumused ja tegevused ning õpilaste arenguvaldkonnad. Tööde teoreetilise aluse moodustab sotsiaalkultuuriline käsitlusviis, mille kohaselt eeldatakse, et areng ja õppimine on komplekssed – erinevate arenguvaldkondade näitajad mõjutavad üksteist vastastikku, olles omakorda seotud keskkonnanäitajatega. Uurimused on pikilõikelised, analüüsitud on nii õpilase kui ka õpetajaga seotud näitajaid, peale variaablikesksete analüüside on kasutatud ka indiviidikeskseid analüüsimeetodeid. Uurimused peegeldavad Eesti kooli ja ülikooli hetkeolukorda ning loodetavasti ärgitavad lugejaid mõtlema, mida ja kuidas edasi uurida, samuti annavad ideid, mida õpetamisel kasutada

Lugemisoskuse ja -motivatsiooni seosed õpetajate kasvatusstiilidega esimeses klassis

Töö eesmärk oli analüüsida, kas ja kuidas erinevad esimese klassi laste lugemisoskus ja motivatsioon lapsekeskse, õpetajakeskse ja laps-domineeriva kasvatusstiiliga õpetajate klassides. Uuringus osalesid 440 õpilast ja nende õpetajad (N = 21). Esimese klassi alguses ja lõpus hinnati laste lugemistehnilisi oskusi ning motivatsiooni (huvi ja tajutud võimekust), klassi lõpus ka loetu mõistmist. Igas klassis vaadeldi kolme õppetundi, klassitegevused kodeeriti vaatlusmõõdiku ECCOM abil (Stipek & Byler, 2005). Vaatlustulemuste alusel jaotati õpetajad lapsekeskse (n = 8), õpetajakeskse (n = 7) ja laps-domineeriva (n = 6) kasvatusstiiliga õpetajateks. Õpetajate lapsekeskne kasvatusstiil seostus positiivselt ning õpetajakeskne ja laps-domineeriv stiil negatiivselt laste lugemisoskuse ja -huviga. Uurimuse tulemused täiendavad varasemaid teadmisi õpetaja tegevuste ja laste oskuste ja motivatsiooni seostest ning neil on praktiline väärtus õpetajakoolituses. Summar

Projekt Üldpädevused ja nende hindamine "Ülevaade projektist ja mõningaid 7.-9. klasside uurimuse tulemusi

Üldpädevuste arendamine valdkondlike pädevuste kõrval on õpilaste üldise arengu seisukohalt oluline teema. Üldpädevuste sissetoomine riiklikku õpekavva oli uudne, mistõttu puudusid vahendid nende hindamiseks, ülevaade nende aregust Eesti koolis, samuti aga teadmised-oskused nende arendamiseks-õpetamiseks. Projekt algas 2011.a kui Põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi lühendatult RÕK) oli kirjeldatud seitset üldpädevust: väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, matemaatika- ja ettevõtluspädevus. Need olid sõnastatud suhteliselt üldiselt, mis tähendab, et neid oli raske konkreetsetes terminites kirjeldada ja seetõttu ka mõõta. Käesoleval projektil oli kolm laiemat eesmärki: 1) täpsustada üldpädevusi, konkretiseerides neid mõõdetavates terminites; 2) välja töötada mõõtvahendid nende hindamiseks ning 3) läbi viia uuringud nende arengu ja sellega seotud tegurite kohta kolmandas kooliastmes (7.-9.klassis). Kõik uuringud ja analüüsid on tehtud kolmanda kooliastme kohta

Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes

Raamat annab ülevaate sellest, kuidas esimese ja teise kooliastme, st 1.–6. klassi õpilased arenevad ja õpivad ning kuidas neid selles protsessis paremini toetada. Kirjutamisel on toetutud teoreetilistele lähenemistele, mis rõhutavad laste arengu terviklikkust, nende aktiivsust ja vajadust arvestada õpetamisel laste arengu taseme ja iseärasustega, samuti nende uskumuste, kogemuste ja teadmistega. Teisalt teadvustatakse, et õpetajatel (nagu ka lapsevanematel) on tähtis roll laste arengu suunamisel

Mõtteid seoses John Hattie ja Gregory Yatesi raamatuga "Nähtav õppimine ja teadus sellest, kuidas me õpime"

Artiklis antakse ülevaade raamatus käsitletavatest teemadest. Täpsemalt analüüsitakse mõningaid intrigeerivaid väiteid, nagu "mõistus ei ole loodud õppimiseks", "head teadmised takistavad õpetamist", "õpetaja peaks olema muutuste põhjustaja", mis suunavad lugejat mõtlema. Raamatu tugev külg on ka tekstikastid ja küsimused järelemõtlemiseks. Tegu on vajaliku raamatuga, kuid selleks, et saada põhjalik ülevaade õppimisest ja õpetamisest, on sellele lisaks vaja lugeda teisi raamatuid

Parental homework-help profiles throughout grades 6-9 : Relations to motivation and mathematics skills

This study aimed to examine how parental profiles during homework help (supportive versus controlling) for children in Grades 6 and 9 change over time and relate to children's motivation and math skills. Participants included 719 mother-child dyads. Children's perceptions of parental help and math skills were assessed in both grades; children's math-related self-concept, interest, and mother-rated task persistence were assessed only in Grade 6. Three similar profiles of parental help appeared in both grades. Most mothers and children belonged to the Average support and control profile (around 60% in both grades); 29-33% belonged to the Average support, high control profile; and 8-11% belonged to the Low support, below average control profile. Profiles differed based on children's self-concept, task persistence, and math skills in Grade 6. Transitions of parental homework help predicted children's math skills in Grade 9. These findings help to conceptualize parental homework help as a multidimensional construct that may manifest in three different profiles which differentially relate to the child's skills and motivation.Peer reviewe

Esimese klassi õpilaste matemaatikateadmiste arengu seosed klassiõpetajate võimekususkumuste ja tulemusootuste profiiliga

Õpilaste matemaatikateadmised ja nende areng sõltuvad paljudest individuaalsetest teguritest, aga ka õpetajaga seotud asjaoludest. Matemaatikateadmised algklassides määravad suuresti õpilase edasise edukuse matemaatikaga seotud õppeainetes. Õpetajate võimekususkumused ja tulemusootused mõjutavad seda, millised õpetamismeetodid õpetajad valivad ning kuidas õpilaste motivatsiooni suunavad. Algajate õpetajate võimekususkumusi ja tulemusootusi on mõjutanud muu hulgas nii nende varasemad õppimiskogemused kui ka õpetajakoolitus. Artiklis lähtutakse ideest, et õpetajate uskumusi ja tulemusootusi tuleb käsitleda ühtse süsteemina ning erineva uskumuste profiiliga õpetajad avaldavad õpilastele erinevat mõju. Uuringus osales 298 esimese klassi õpilast ja nende 15 klassiõpetajat, kes võtsid osa kutseaastaprogrammist. Õpilaste teadmisi testiti esimese klassi sügisel ja kevadel. Õpetajate võimekususkumusi ja tulemusootusi uuriti sügisel. Uuringus osalenud õpetajad olid eelneva, kõiki kahel õppeaastal kutseaastaprogrammis osalenud noori õpetajaid hõlmava latentsete profiilide analüüsi tulemusel jaotatud võimekususkumuste ja tulemusootuste alusel kahte rühma: õpetajad, kes pigem ei usu võimekuse sünnipärasusse ja arvavad, et õpilaste head õpitulemused on tingitud õpetaja tööst (nn optimistlike uskumustega õpetajad), ning õpetajad, kes pigem usuvad võimekuse sünnipärasusse ega pea end õpilaste õpitulemuste eest vastutavaks (nn reserveeritud uskumustega õpetajad). Töös analüüsisime konfiguraalse sagedusanalüüsi abil, kuidas on õpetajate võimekususkumuste ja tulemusootuste profiil seotud õpilaste teadmiste arenguga. Leidsime, et reserveeritud uskumustega õpetajate õpilaste seas on juhuslikust enam neid, kelle nõrgad teadmised kooliaasta alguses teiste lastega võrreldes aasta jooksul oluliselt ei parane, ning juhuslikust vähem õpilasi, kelle nõrgad teadmised kooliaasta alguses paranevad õppeaasta jooksul oluliselt. Optimistlike uskumustega õpetajate klassides oli juhuslikust vähem õpilasi, kes olid kooliaasta alguses küll heade matemaatikateadmistega, kuid kelle teadmised olid kooliaasta lõpus teistega võrreldes nõrgad. Töö tulemused näitavad noorte õpetajate võimekususkumuste mõju õpilaste teadmiste arengule ning juhivad tähelepanu tulevaste õpetajate võimekususkumuste ja nende mõju teadvustamisele õpetajahariduses. Summar

Õpilaste õpistrateegiate arendamine sekkumisprogrammi "Õpime mõttega" toel ja nende vanemaid kaasates

Õpioskuste teadlik arendamine, kus õpetajad lastevanematega õpilasi süsteemselt juhendavad, on distantsõppe kogemuse valguses saanud tähenduslikumaks kui kunagi varem. Uuringu eesmärk oli selgitada, kuidas süsteemsel juhendamisel muutub õpilaste raporteeritud strateegiate kasutamine ja teadlikkus õpistrateegiatest ning kuivõrd õpilaste ja lastevanemate sekkumisjärgsed hinnangud õpistrateegiate tõhususele on seotud. Teadlikkus õpistrateegiatest tähendab õpilaste oskust hinnata strateegiate tõhusust ning teha valikuid tõhusamate strateegiate kasutamise kasuks. Sekkumisuuringul kasutati kolmanda klassi õpilastega programmi "Õpime mõttega". Sekkumisuuringu eel ja järel koguti andmeid õpilaste õpistrateegiate kasutamise ning hinnangute kohta, kasutades õpi- ja enesemääratluspädevuse teste. Lastevanematega korraldati vestlusringid õpistrateegiate teadlikkuse tõstmiseks ja hinnati nende teadlikkuse muutust sekkumise jooksul. Tulemused näitavad, et juba lühiajalise sekkumise tulemusena hindasid õpilased tõhusaid strateegiaid kõrgemalt. Lastevanemate teadlikkus tõhusatest õpistrateegiatest paranes ja ilmnes seos lastevanemate ja laste hinnangutes vähetõhusatele strateegiatele.  Summar

Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine

Käesolev kogumik toetub tugevalt uuringule „Üldpädevused ja nende hindamine” (2011−2014). Kogumik koosneb kahest osast. Esimese osa eesmärk on täpsustada üldpädevuste sisu ja kirjeldada nende hindamise võimalusi kolmandas kooliastmes. Selleks, et konkreetsete pädevuste kohta kirjutatut paremini mõista, alustatakse üldisest teoreetilisest alusest ning kirjeldatakse arengu ja õppimise aluseks olevaid psüühilisi protsesse. Kolmandas peatükis esitatakse sissejuhatus üldpädevuste käsitlusse ja hindamisse, järgmistes peatükkides peatutakse igal pädevusel põhjalikumalt. Teise osa eesmärk on kirjeldada üldpädevuste arengut ja sellega seotud tegureid kolmandas kooliastmes ning näidata võimalusi nende arendamiseks erinevates ainetundides